Miks kasutada taimseid valke lihaste kasvatamiseks?

Meie lihased vajavad valke. Enamasti vaadatakse valguallikaid otsides eelkõige loomsete toitude poole, kuigi piisavalt kõiki inimese jaoks vajalikud aminohappeid saaks kätte ka taimedest.

Kas lihaste kasvatamine on vaid sportlaste teema?

Lihaste kasvatamine pole kindlasti vaid sportlaste teema. Meie kõikide skeletilihastes toimub paralleelselt 2 protsessi: lihaste (lihasvalkude) kasvatamise ja lihaste (lihasvalkude) lagundamine. Kumb protsess toimub kiiremini sõltub sellest kui füüsiliselt aktiivsed me oleme ja mida me sööme.

Kas valgud on olulised vaid lihaste kasvatamiseks?

Valgud moodustavad umbes 15–20% inimese kehamassist, mis teeb 70 kg kaaluva inimese puhul ligikaudu 12 kg. Valkude põhiülesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine. Valkudest ehitatakse üles meie lihased. Peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid meie kehas on valgulise koostisega. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, samuti osalevad nad paljude ühendite transpordil.

Kas valgurikaste toiduainete tarbimine on oluline vaid noorte jaoks?

Valkude/aminohapete piisav tarbimine toidust on oluline nii noores kui ka vanemas eas. Mida vanemaks me saame, seda keerulisem on kehale vajalikke asendamatuid aminohappeid toidust kätte saada (valkude lagundamise efektiivsuse langemine, imendumisprobleemid, piiratud loomsete valguallikate tarbimine jne). Valkude/aminohapete puudus kehas soodustab lihaste kärbumist ja soodustab vananemist, sarkopeeniat (vananemisega seotud lihasmassi ja -jõu vähenemist). Seetõttu on piisavas koguses valkude tarbimine ilusa keha, tervise ja elukvaliteedi säilitamiseks oluline igas vanuses inimese jaoks.

Miks eelistada loodulikke valguallikaid kunstlikele valgusegudele?

Lisaks sellele, et looduslikud valguallikad maitsevad toiduna üldjuhul paremini kui kunstlikud valgupulbrid, võib kunstlikke valgupulbreid tarvitades kergesti juhtuda, et valke tarbitakse üle. Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu. Valkudest saadav energia ei tohiks pikaajaliselt ületada 20% päevasest toiduenergiast.

Kas on vahet missugust valku söön?

Toiduga saadavad valgud ei lähe otse meie keha ülesehitamiseks, vaid lammutatakse aminohapeteks. Seetõttu kõik valgud, mida me toidust saame, pole samasuguse toiteväärtuse ja kvaliteediga.

Toidust saadavate valkude väärtus sõltub sellest:

• missugustest aminohapetest toiduga saadavad valgud koosnevad,
• kui hästi need omastatakse ja
• missuguseid aminohappeid meie keha oma ülesehitamiseks, toimimiseks ning lihaste arenguks hetkel vajab.

Miks eelistada taimseid valguallikaid?

Enamasti vaadatakse valgurikkaid toite otsides eelkõige  loomsete valguallikate poole põhjendusega, et taimsed valguallikad ei sisalda piisavas koguses ja kõiki inimese jaoks vajalikke aminohappeid. Eelkõige on jutt asendamatutest aminohapetest, mida meie keha ei tooda ja mida peame saama toidust.

Erinevalt levinud arvamusest on võimalik taimseid komponente toidus omavahel kombineerides saada vajalik asendamatute aminohapete komplekt kätte ka taimedest. Lisaks sellele sisaldavad taimsed valguallikate lisaks valkudele/aminohapetele ka tervise seisukohalt olulisi kiudaineid ja mikroelemente ning erinevalt loomsetest valguallikatest ei tõsta veres nö „halva“ kolesterooli taset. Taimne toit on kasulik aitab ära hoida mitmeid kasvajaid, teist tüüpi diabeeti ja kardiovaskulaarseid haigusi ning on keskkonnasõbralikuma tootmisega kui loomne toit.

Missugused on rikkalikumad taimsed valguallikad?

Taimset päritolu valkude parimateks allikateks on kaunviljad, pähklid, seemned ja teraviljatooted. Teadaolevalt kõige valgurikkamad taimeseemned maailmas on lupiini seemned (u 40-50%).

Lupiin on kaunvili nagu soja, hernes, uba ja läätski, kuid võrreldes oma sugulastega, ei ületa selle seemnete valgusisaldust ja toiteväärtust neist ükski.

Miks eelistada valguallikana lupiini?

Lisaks sellele lupiiniseemned

• ei ole GMO
• sisaldavad lisaks valkudele ka rohkelt soolestikule kasulikke kiudaineid
• sisaldavad vähe rasva ja suhkruid ning palju erinevaid vitamiine ja mineraalaineid
• ei sisalda tärklist, on madala GI-ga (ei tõsta järsult veresuhkru taset)
• ei sisalda eriti fütiinhapet ega proteaasi inhibiitoreid nagu paljud teised kaunviljad

Lupiiniseemned –ja jahu on meeldiva pähklisse maitse ja kollase värvusega. Täisterajahuna on lupiini mugav lisada mõned lusikad valgu- ja kiudainete allikana erinevatele roogadele ja tõsta sellega nende toiteväärtust.

Loe lupiiniseemnete kasulikkusest taimse valgu allikana: www.lupinfoody.com

Kuidas erinevaid taimseid allikaid kombineerides saada kätte täielik asendamatute aminohapete komplekt?

Teraviljavalkudes (nt nisu ja maisi) ja pähklites-seemnetes kipub olema tavaliselt vähe aminohapet lüsiini, samas kaunviljad on üldiselt suurepärase aminohappelise koostisega, aga neis kipub olema vähem aminohapet metioniini.

Seega teraviljade ja valgurikaste kaunviljade (näiteks kaera ja lupiiniseemnete) omavaheline kombineerimine toidus tagab erinevate asendamatute aminohapete, rasvhapete, kiuainete, vitamiinide ja mineraalide suurepärase tervisliku/tervikliku komplekti, millega täienda ja mitmekesistada oma toidulauda ja tagada lihaste ja erinevate teiste kehavalkude tootmiseks vajalikke ehituskive.

Tasakaalusta oma toitumist!